Rubriik: Raamatupidamine

Alates 1. aprillist 2026 on Eestis võimalik pikaajalise haiguse korral naasta tööle kohandatud tingimustel juba alates 31. haiguspäevast. See tähendab, et kui tervis lubab, võib töötaja arsti ja tööandja nõusolekul teha kergemaid tööülesandeid või töötada väiksema koormusega. Varem oli see võimalus lubatud alles hiljem. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Töötamine haiguslehe ajal saab toimuda ainult siis, kui sellega nõustuvad töötaja, raviarst ja tööandja. Soovitav on leppida kirjalikult kokku töö alustamise aeg, töö sisu, koormus ja tasu. Kohandatud töö võib tähendada osalist tööaega, kergemaid ülesandeid või muid töökorralduse muudatusi. Tööandja peab maksma töötasu vastavalt tegelikule töökoormusele ning Tervisekassa hüvitab teatud juhtudel varasema keskmise töötasu ja tööandja makstava tasu vahe. Tervisekassa hüvitis võib kesta kuni 152 päeva ning tööandja peab maksma vähemalt 50% haigestumiseelsest keskmisest töötasust. See…

Korteriühistu igapäevaelus korduvad sageli samad küsimused. Miks peab esimese korruse omanik tasuma lifti hoolduse eest? Miks maksab suurem korter rohkem prügiveo eest, kuigi seal elab vähem inimesi? Miks tuleb tasuda veevahet ka siis, kui oma näidud on õigel ajal esitatud? Need küsimused ei teki tavaliselt pahatahtlikkusest, vaid sellest, et kulude tekkimise loogika ja jaotuspõhimõtted ei ole elanikele piisavalt selged. Seaduse järgi on lähtekoht see, et korteriomanikud teevad majandamiskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kuid põhikirjaga võib näha ette ka teistsuguse, mõistliku ja õigustatud huve mitte ülemäära kahjustava lahenduse. DMraamatupidaja vaatest algab rahu majas mitte sellest, et kulud oleksid väikesed, vaid sellest, et kulud oleksid ette selgitatud, õigesti jaotatud ja korrektselt kajastatud. Korteriühistu juhatus korraldab seaduse järgi ühistu raamatupidamist ning majanduskava peab näitama muu hulgas kavandatavad tulud ja…

Tänapäeva tööelus otsivad nii tööandjad kui ka töötajad järjest rohkem paindlikke lahendusi. Üks võimalus selleks on paindliku tööaja kokkulepe, mille puhul jaguneb töötaja tööaeg kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. Tööelu portaal selgitab, et selline kokkulepe võimaldab töötajal teha lisaks kokkulepitud tundidele soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni, kuid ilma töötaja nõusolekuta seda kokkulepet sõlmida ei saa. Paindlik tööaeg võib olla ettevõtte jaoks väga praktiline lahendus olukorras, kus töömaht kõigub ja tööjõuvajadus ei ole igal nädalal ühesugune. Samal ajal tähendab see tööandjale suuremat vastutust tööaja korrektse planeerimise, dokumenteerimise ja palgaarvestuse osas. Just siin muutub professionaalne raamatupidamisteenus eriti oluliseks, sest lisaks igapäevasele raamatupidamisele vajab ettevõte ka korrektset töötasude arvestust, maksuarvestust, deklaratsioonide koostamist ja vajadusel tööalast nõustamist. DMraamatupidaja teenuste hulka kuuluvad muu hulgas palgaarvestus, maksuarvestus, deklaratsioonide esitamine, dokumentide koostamine ning raamatupidamisalane nõustamine. Mis on…

Alaealistele noortele töövõimaluse pakkumine on tööandja jaoks rohkem kui lihtsalt hooajaline või ajutine tööjõulahendus. Eesti Töötukassa pakub tööandjatele võimalust taotleda alaealise töötamise toetust, kui tööd antakse 13–16-aastastele noortele. Toetuse eesmärk on aidata noortel saada esimene töökogemus ning julgustada tööandjaid alaealisi tööellu kaasama. Töötukassa on ka eraldi meelde tuletanud, et toetust taotletakse tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest aasta esimeses kvartalis. Kuigi toetuse teema võib esmapilgul tunduda pigem tööõiguse või personalitöö küsimusena, on selle edukas kasutamine väga tihedalt seotud korrektse raamatupidamisega. Kui ettevõttel on töötajad, vajab ta tavaliselt igakuist või muu regulaarse intervalliga raamatupidamisteenust, sest töötajatega kaasnevad palgaarvestus, maksuarvestus, dokumentide korrektne kajastamine ja aruandluskohustused. Just siin muutub professionaalne raamatupidamisteenus tööandjale eriti oluliseks. Mida peab tööandja alaealise töötamisel arvestama? Alaealise töötamise toetamise puhul ei piisa ainult sellest, et noor on tööle võetud. Sama oluline…

 Maksumuudatustega võib kaasneda palgafondi muutus Töösuhetes tekib sageli küsimus, kas töötasu lepitakse kokku bruto- või netosummana. Kuigi praktikas kohtab endiselt netopalga kokkuleppeid, on raamatupidamislikust ja maksunduslikust vaatenurgast kõige korrektsem ja turvalisem alati brutopalga kokkulepe. Eriti oluline muutub see olukorras, kus maksureeglid muutuvad ja mõjutavad otseselt nii töötaja netosissetulekut kui ka tööandja palgafondi. Mida näeb ette tööõiguslik ja maksunduslik raamistik? Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töötasu kokku leppida brutotasuna. Brutotasu on alus, millelt arvestatakse: tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kogumispensioni makse (II sammas). Kui töölepingus on kirjas netotasu või on suuliselt kokku lepitud „kätte saadav palk“, nihkub maksukoormuse risk tööandja kanda, sest maksude muutumisel tuleb netosumma säilitamiseks brutotasu ümber arvutada. Netopalga kokkuleppe peamised riskid Netopalga kokkulepe on riskantne mõlemale poolele: Risk tööandjale Maksumäärade või maksuvaba tulu reeglite muutumisel kasvab palgafond automaatselt. Töötaja võib ühepoolselt…

Milliseid raamatupidamise dokumente ja kui kaua peab säilitama Ettevõtjad küsivad sageli, millised dokumendid tuleb raamatupidamises säilitada, kas maksekviitung peab olema paberkandjal ning kui kaua dokumente alles hoida. Alljärgnevalt anname praktilise ja raamatupidamislikus sõnavaras ülevaate algdokumentidest, arvetest, maksekinnitustest ning dokumentide säilitamise põhinõuetest – nii paberil kui ka digitaalselt. Algdokument – raamatupidamise ja maksuarvestuse alus Iga majandustehing peab olema tõendatud algdokumendiga. Kui tehingul puudub nõuetekohane algdokument või see on ebapiisav, võib kaasneda maksurisk (sh tulumaksukohustus), sest kulu ei ole tõendatud. Algdokumendi miinimumnõuded: tehingu toimumise aeg (kuupäev), majandusliku sisu kirjeldus, rahalised ja/või koguselised näitajad (hind, kogus, summa). Kui tehing toimub juriidiliste isikute vahel, peab dokument lisaks sisaldama: dokumendi identifikaatorit (arve number, kuupäev või muu tunnus), tehingupoolte andmeid (ärinimi, registrikood). Algdokument peab võimaldama sõltumatul ja pädeval isikul hinnata tehingu tegelikku toimumist ja selle sisu.…

Mida ettevõtjad ja raamatupidajad peavad teadma 2. veebruar 2026 on viimane päev, mil esitada INF 14 lisad I–III Maksu- ja Tolliametile (EMTA) — info esitatakse kalendriaasta 2025 kohta. Õigeaegne esitamine aitab vältida hilinemisest tulenevaid ebamugavusi ja tagab korrektsed andmed teabevahetuseks maksuametiga. Mis on INF 14 ja kes peab esitama? INF 14 on Eesti Maksu- ja Tolliameti vorm, mille kaudu deklareeritakse: Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis: tööandja poolt makstud hüvitis töötajatele, ametnikele või juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kes kasutavad isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks (auto ei ole tööandja omandis ega valduses). Koolituskulud: tasutud või hüvitatud tasemeõppe kulud, mida ei käsitata erisoodustusena. Tervise edendamise kulud: tööandja poolt kaetud või hüvitatud tervise edendamise tehingud maksuvaba piirmäära ulatuses. Deklaratsioon on informatiivne teave EMTA-le ja selle esitamine ei tekita automaatselt maksukohustust. Tähtsad punktid raamatupidajale ja ettevõtjale Isikliku…

Intress võlasuhtes Praegune baasintressimäär ei pruugi peegeldada tegelikku turuintressi, kui arvestada, et erisoodustuse vältimiseks peaks tasuma vähemalt kahekordset  intressimäära. Tulumaksuseadus annab võimaluse lähtuda ka turutingimustest, mis saab olla ka näiteks aluseks madalama intressimäära rakendamisel. Nii on ka maksuhaldur oma selgitustes välja öelnud, et näiteks kui ettevõte on andnud oma töötajale eluasemelaenu intressimääraga, mis vastab turutingimustele, kuid on alla Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava kahekordse intressimäära, ei teki tööandjal maksukohustust, sest intress vastab turutingimustele. Töötajale väljastatud turutingimustel laenuintressi määratlemisel on abiks Eesti Panga avaldatud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes…

Tervise edendamise kulud ja maksusoodustus Eestis – mida peab ettevõtja teadma? Eestis kehtib tööandjatele maksusoodustus tervise edendamise ja spordikulude katmiseks, mis võimaldab toetada töötajate tervist ilma täiendava maksuriskita. Tegemist on praktikas väga levinud erisoodustuse vormiga, mille korrektne arvestus ja kajastamine on raamatupidamises äärmiselt oluline. Mis on tervise edendamise kulud? Tervise edendamise kulud on kulutused, mida tööandja teeb töötaja tervise hoidmiseks või parandamiseks ning mis on tulumaksu- ja sotsiaalmaksuvabad kuni seaduses sätestatud piirmäärani. Tulumaksuseaduse alusel loetakse maksusoodustusega kaetavateks kuludeks muu hulgas: osalemistasud rahvaspordiüritustel; spordirajatiste, spordiklubide või liikumis- ja treeningkeskuste kasutamisega seotud kulud; tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiskulud; tervishoiuteenused (nt hambaravi, taastusravi, füsioteraapia, logopeed, psühholoog, toitumisnõustamine), kui teenust osutab vastava tegevusloaga spetsialist; vabatahtliku ravikindlustuse maksed. Maksuvaba piirmäär Tööandja võib hüvitada tervise edendamise ja spordikulusid kuni 400 eurot töötaja kohta kalendriaastas ilma, et tekiks…

Välislähetuste korrektne arvestus on oluline nii tööandjale kui ka töötajale. Raamatupidaja roll välislähetuse päevaraha arvestamisel on tagada, et hüvitised oleksid makstud seaduse alusel ning maksuvabalt. Mis on välislähetuse päevaraha? Välislähetuse päevaraha on töötajale makstav hüvitis, mille eesmärk on katta välisriigis viibimisega seotud suurenenud elamiskulud. Päevaraha maksmine ei ole kohustuslik, kuid selle maksmisel tuleb järgida tulumaksuseaduses sätestatud piirmäärasid. Välislähetuse päevaraha alammäär 2026. aastal Välislähetuse päevaraha alammäär on 40 eurot päevas.See on summa, mida kasutatakse arvestusliku miinimumina ning millele tuginevad maksuvabastuse piirid. Maksuvaba välislähetuse päevaraha Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1 kohaselt ei kuulu maksustamisele välislähetuse päevaraha järgmistes määrades: kuni 75 eurot päevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta; maksimaalselt 15 päeva kalendrikuus; 40 eurot päevas iga järgneva välislähetuse päeva eest. Kui tööandja maksab päevaraha nendest piirmääradest rohkem, loetakse ületav osa maksustatavaks…