Rubriik: Raamatupidamine

DMraamatupidaja OÜ pälvis ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte kvaliteedimärgise DMraamatupidaja OÜ sai Eesti Raamatupidajate Kogu tunnustatud raamatupidamisettevõtte kvaliteedimärgise. Tunnustus kinnitab, et meie raamatupidamisteenused vastavad kõrgetele kvaliteedi-, usaldusväärsuse ja professionaalsuse nõuetele. Eesti Raamatupidajate Kogu andis DMRaamatupidaja OÜ-le üle „ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte“ tunnistuse. Kvaliteedimärgis on oluline tunnustus raamatupidamisbüroole, kes väärtustab korrektset töökorraldust, läbipaistvaid protsesse, vastutustundlikku teenuse osutamist ja klientide usaldust. Tunnistuse võttis vastu DMraamatupidaja OÜ osanik ja juhatuse liige Kristina Mägi. Tunnustuse üleandmisel rõhutasime, et kvaliteedimärgi saamine on meie jaoks suur au ning oluline märk senise töö tulemuslikkusest. Kvaliteedimärk kui usaldusväärsuse ja professionaalsuse kinnitus Raamatupidamisteenuse valikul on ettevõtjale väga oluline kindlustunne, et tema ettevõtte raamatupidamine on korraldatud korrektselt, õigeaegselt ja kehtivate nõuetega kooskõlas. ERK kvaliteedimärgis annab kliendile selge signaali, et raamatupidamisbüroo tööprotsessid, teenuse kvaliteet ja sisemine korraldus on hinnatud sõltumatu kontrolli kaudu. DMRaamatupidaja OÜ…

Majandusaasta aruanne 2026: tähtaeg, vajalikud dokumendid ja esitamine Majandusaasta aruanne annab ülevaate ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja aruandeaasta tegevusest. Korrektselt koostatud aruanne ei ole ainult seadusest tulenev kohustus, vaid ka oluline dokument ettevõtte juhtidele, omanikele, pankadele, koostööpartneritele ja investoritele. Kui ettevõtte majandusaasta lõppes 31. detsembril 2025, tuleb majandusaasta aruanne esitada äriregistrile hiljemalt 30. juunil 2026. Üldreeglina esitatakse aruanne kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. (Riigi Teataja)n majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruanne on ettevõtte ametlik finantsaruanne lõppenud majandusaasta kohta. Aruande täpne koosseis sõltub ettevõtte suurusest, tegevusest ja aruandluskategooriast. Majandusaasta aruanne võib sisaldada: bilanssi; kasumiaruannet; raamatupidamise aastaaruande lisasid; rahavoogude aruannet; omakapitali muutuste aruannet; tegevusaruannet; kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut; vajaduse korral audiitori aruannet. Mikro- ja väikeettevõtjad, kes kasutavad Eesti finantsaruandluse standardit, saavad üldjuhul koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande. Selle puhul esitatakse detailsem bilanss ja…

Alates 1. aprillist 2026 on Eestis võimalik pikaajalise haiguse korral naasta tööle kohandatud tingimustel juba alates 31. haiguspäevast. See tähendab, et kui tervis lubab, võib töötaja arsti ja tööandja nõusolekul teha kergemaid tööülesandeid või töötada väiksema koormusega. Varem oli see võimalus lubatud alles hiljem. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Töötamine haiguslehe ajal saab toimuda ainult siis, kui sellega nõustuvad töötaja, raviarst ja tööandja. Soovitav on leppida kirjalikult kokku töö alustamise aeg, töö sisu, koormus ja tasu. Kohandatud töö võib tähendada osalist tööaega, kergemaid ülesandeid või muid töökorralduse muudatusi. Tööandja peab maksma töötasu vastavalt tegelikule töökoormusele ning Tervisekassa hüvitab teatud juhtudel varasema keskmise töötasu ja tööandja makstava tasu vahe. Tervisekassa hüvitis võib kesta kuni 152 päeva ning tööandja peab maksma vähemalt 50% haigestumiseelsest keskmisest töötasust. See…

Korteriühistu igapäevaelus korduvad sageli samad küsimused. Miks peab esimese korruse omanik tasuma lifti hoolduse eest? Miks maksab suurem korter rohkem prügiveo eest, kuigi seal elab vähem inimesi? Miks tuleb tasuda veevahet ka siis, kui oma näidud on õigel ajal esitatud? Need küsimused ei teki tavaliselt pahatahtlikkusest, vaid sellest, et kulude tekkimise loogika ja jaotuspõhimõtted ei ole elanikele piisavalt selged. Seaduse järgi on lähtekoht see, et korteriomanikud teevad majandamiskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kuid põhikirjaga võib näha ette ka teistsuguse, mõistliku ja õigustatud huve mitte ülemäära kahjustava lahenduse. DMraamatupidaja vaatest algab rahu majas mitte sellest, et kulud oleksid väikesed, vaid sellest, et kulud oleksid ette selgitatud, õigesti jaotatud ja korrektselt kajastatud. Korteriühistu juhatus korraldab seaduse järgi ühistu raamatupidamist ning majanduskava peab näitama muu hulgas kavandatavad tulud ja…

Tänapäeva tööelus otsivad nii tööandjad kui ka töötajad järjest rohkem paindlikke lahendusi. Üks võimalus selleks on paindliku tööaja kokkulepe, mille puhul jaguneb töötaja tööaeg kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. Tööelu portaal selgitab, et selline kokkulepe võimaldab töötajal teha lisaks kokkulepitud tundidele soovi korral lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni, kuid ilma töötaja nõusolekuta seda kokkulepet sõlmida ei saa. Paindlik tööaeg võib olla ettevõtte jaoks väga praktiline lahendus olukorras, kus töömaht kõigub ja tööjõuvajadus ei ole igal nädalal ühesugune. Samal ajal tähendab see tööandjale suuremat vastutust tööaja korrektse planeerimise, dokumenteerimise ja palgaarvestuse osas. Just siin muutub professionaalne raamatupidamisteenus eriti oluliseks, sest lisaks igapäevasele raamatupidamisele vajab ettevõte ka korrektset töötasude arvestust, maksuarvestust, deklaratsioonide koostamist ja vajadusel tööalast nõustamist. DMraamatupidaja teenuste hulka kuuluvad muu hulgas palgaarvestus, maksuarvestus, deklaratsioonide esitamine, dokumentide koostamine ning raamatupidamisalane nõustamine. Mis on…

Alaealistele noortele töövõimaluse pakkumine on tööandja jaoks rohkem kui lihtsalt hooajaline või ajutine tööjõulahendus. Eesti Töötukassa pakub tööandjatele võimalust taotleda alaealise töötamise toetust, kui tööd antakse 13–16-aastastele noortele. Toetuse eesmärk on aidata noortel saada esimene töökogemus ning julgustada tööandjaid alaealisi tööellu kaasama. Töötukassa on ka eraldi meelde tuletanud, et toetust taotletakse tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest aasta esimeses kvartalis. Kuigi toetuse teema võib esmapilgul tunduda pigem tööõiguse või personalitöö küsimusena, on selle edukas kasutamine väga tihedalt seotud korrektse raamatupidamisega. Kui ettevõttel on töötajad, vajab ta tavaliselt igakuist või muu regulaarse intervalliga raamatupidamisteenust, sest töötajatega kaasnevad palgaarvestus, maksuarvestus, dokumentide korrektne kajastamine ja aruandluskohustused. Just siin muutub professionaalne raamatupidamisteenus tööandjale eriti oluliseks. Mida peab tööandja alaealise töötamisel arvestama? Alaealise töötamise toetamise puhul ei piisa ainult sellest, et noor on tööle võetud. Sama oluline…

 Maksumuudatustega võib kaasneda palgafondi muutus Töösuhetes tekib sageli küsimus, kas töötasu lepitakse kokku bruto- või netosummana. Kuigi praktikas kohtab endiselt netopalga kokkuleppeid, on raamatupidamislikust ja maksunduslikust vaatenurgast kõige korrektsem ja turvalisem alati brutopalga kokkulepe. Eriti oluline muutub see olukorras, kus maksureeglid muutuvad ja mõjutavad otseselt nii töötaja netosissetulekut kui ka tööandja palgafondi. Mida näeb ette tööõiguslik ja maksunduslik raamistik? Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töötasu kokku leppida brutotasuna. Brutotasu on alus, millelt arvestatakse: tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kogumispensioni makse (II sammas). Kui töölepingus on kirjas netotasu või on suuliselt kokku lepitud „kätte saadav palk“, nihkub maksukoormuse risk tööandja kanda, sest maksude muutumisel tuleb netosumma säilitamiseks brutotasu ümber arvutada. Netopalga kokkuleppe peamised riskid Netopalga kokkulepe on riskantne mõlemale poolele: Risk tööandjale Maksumäärade või maksuvaba tulu reeglite muutumisel kasvab palgafond automaatselt. Töötaja võib ühepoolselt…

Milliseid raamatupidamise dokumente ja kui kaua peab säilitama Ettevõtjad küsivad sageli, millised dokumendid tuleb raamatupidamises säilitada, kas maksekviitung peab olema paberkandjal ning kui kaua dokumente alles hoida. Alljärgnevalt anname praktilise ja raamatupidamislikus sõnavaras ülevaate algdokumentidest, arvetest, maksekinnitustest ning dokumentide säilitamise põhinõuetest – nii paberil kui ka digitaalselt. Algdokument – raamatupidamise ja maksuarvestuse alus Iga majandustehing peab olema tõendatud algdokumendiga. Kui tehingul puudub nõuetekohane algdokument või see on ebapiisav, võib kaasneda maksurisk (sh tulumaksukohustus), sest kulu ei ole tõendatud. Algdokumendi miinimumnõuded: tehingu toimumise aeg (kuupäev), majandusliku sisu kirjeldus, rahalised ja/või koguselised näitajad (hind, kogus, summa). Kui tehing toimub juriidiliste isikute vahel, peab dokument lisaks sisaldama: dokumendi identifikaatorit (arve number, kuupäev või muu tunnus), tehingupoolte andmeid (ärinimi, registrikood). Algdokument peab võimaldama sõltumatul ja pädeval isikul hinnata tehingu tegelikku toimumist ja selle sisu.…

Mida ettevõtjad ja raamatupidajad peavad teadma 2. veebruar 2026 on viimane päev, mil esitada INF 14 lisad I–III Maksu- ja Tolliametile (EMTA) — info esitatakse kalendriaasta 2025 kohta. Õigeaegne esitamine aitab vältida hilinemisest tulenevaid ebamugavusi ja tagab korrektsed andmed teabevahetuseks maksuametiga. Mis on INF 14 ja kes peab esitama? INF 14 on Eesti Maksu- ja Tolliameti vorm, mille kaudu deklareeritakse: Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis: tööandja poolt makstud hüvitis töötajatele, ametnikele või juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kes kasutavad isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks (auto ei ole tööandja omandis ega valduses). Koolituskulud: tasutud või hüvitatud tasemeõppe kulud, mida ei käsitata erisoodustusena. Tervise edendamise kulud: tööandja poolt kaetud või hüvitatud tervise edendamise tehingud maksuvaba piirmäära ulatuses. Deklaratsioon on informatiivne teave EMTA-le ja selle esitamine ei tekita automaatselt maksukohustust. Tähtsad punktid raamatupidajale ja ettevõtjale Isikliku…

Intress võlasuhtes Praegune baasintressimäär ei pruugi peegeldada tegelikku turuintressi, kui arvestada, et erisoodustuse vältimiseks peaks tasuma vähemalt kahekordset  intressimäära. Tulumaksuseadus annab võimaluse lähtuda ka turutingimustest, mis saab olla ka näiteks aluseks madalama intressimäära rakendamisel. Nii on ka maksuhaldur oma selgitustes välja öelnud, et näiteks kui ettevõte on andnud oma töötajale eluasemelaenu intressimääraga, mis vastab turutingimustele, kuid on alla Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava kahekordse intressimäära, ei teki tööandjal maksukohustust, sest intress vastab turutingimustele. Töötajale väljastatud turutingimustel laenuintressi määratlemisel on abiks Eesti Panga avaldatud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes…