Autor: admin

Töötasu alammäärad 2025. aastaks Riigi Teataja määruse kohaselt kehtivad alates 1. jaanuarist 2025 Eestis uued töötasu alammäärad. Täistööajaga töötamise korral on kuutöötasu alammäär 886 eurot ning tunnitasu alammäär 5,31 eurot. Need määrad asendavad varasema Vabariigi Valitsuse määruse (8.12.2023, nr 113) sätestatud alammäärad. Need maksude muudatused tugineb töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel ja selle eesmärk on tagada minimaalne tasustamine töötajatele, kes töötavad täistööajaga. Maksude muudatused mõjutavad ka neid määrasid. Füüsilise isiku tulu ja maksuvaba tulu Alates 2025. aastast tõuseb tulumaksumäär 22%-ni, varasem määr oli 20%. Maksuvaba tulu suurus jääb sõltuma inimese sissetulekust, ulatudes kuni 7848 euroni aastas või 654 euroni kuus. Vanaduspensionieas on maksuvaba tulu suurem, ulatudes 9312 euroni aastas või 776 euroni kuus. Sotsiaalmaksu määr püsib 33% tasemel, kusjuures minimaalne kuumäär, millelt sotsiaalmaksu arvestatakse, on 820 eurot, mis…

15. maist 2024 jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab pärast 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt tema tervislikele võimetele

2024 aasta töötasu alammäär on 820 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,86 eurot, millega tõusis alampalk 95 euro võrra.

Pakume raamatupidamisteenuseid ja igakülgset abi Teile! Määruses sätestatakse töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (edaspidi töötaja) tööandja ettevõtlusega seotud töö- või ametilähetusega (edaspidi töölähetus) kaasnevate, tööülesande täitmiseks tehtud kulude hüvitamise kord ning välisriiki toimunud lähetuse (edaspidi välislähetus) päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord. Samuti sätestatakse piirmäärad, millele vastavaid tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi ega päevaraha ei maksustata.   Määrust kohaldatakse ka «Spordiseaduse» §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning «Loovisikute ja loomeliitude seaduses» nimetatud loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstava sõidu- ja majutuskulude hüvitise ning välislähetuse päevaraha maksustamisel.   Määrust ei kohaldata hüvitistele ega päevarahadele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi töökoht) vahel. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma…

Äriseadustiku muudatused toimuvad kolmes etapis: 2023 aasta veebruaris ja septembris. Osa muudatusi on samuti 2024 aastal. Uue regulatsiooniga võib registripidaja trahvida andmete esitamata jätmise korral või valeandmete esitamise korral. Kaotatakse minimaalne osaühingu osakapitali nõue. Seoses sellega saab osaühingut asutada ka ühesendise osakapitaliga. Septembrist hakkab äriregister pidama osanike nimekirja, mis tähendab, et andmed saavad kande staatuse. Majandusaasta aruande esitamata jätmine. Suureks probleemiks on esitamata aruanded, seega on seadusandja seisukohal, et edaspidi saab trahvi määrata ilma hoiatusmäärust tegemata. Kui juriidiline isik ei esita ka siis aruanded ära, siis kolme kuu möödumisel võib teatud eeldustel kustutada registrist juriidiline isik. Jaanuaris 2024 saab avaneb broneerimis võimalus äriühingutele. Näiteks ärinime broneerimine võimalus kuni kuus kuud ette või ühinemise, jagunemise tehingutega seotud muudatuste aja broneerimine. Muud olulised muudatused. Seadusega jäetakse välja nõue, et osaühingu netovara peab…

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku miinimumpalga tõusu 725 euroni. Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid leppisid esmaspäeva õhtul kokku 2023. aasta miinimumpalga. Kokkuleppe tulemusena tõuseb miinimumpalk järgmisel aastal tänavusega võrreldes 71 euro võrra ehk 725 euroni. Tööandjate keskliidu juht Arto Aas märkis, et tegemist on kompromissiga, mis peaks arvestama nii kõrget inflatsiooni kui ka jahtuvat majandust. "Kiirelt kasvavad sisendhinnad ja kulutused energiale seavad meie ettevõtjad tugeva surve alla, mis paraku Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele ja kindlustundele kaasa ei aita," kommenteeris Aas pressiteate vahendusel. "Samas on selge, et just väiksemate sissetulekutega töötajad vajavad kiire inflatsiooniga hakkama saamiseks rohkem tuge ja meie niigi väikesel tööjõuturul on iga kätepaar kõrges hinnas," lisas ta. Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 10,9 protsenti ja moodustab 39,3 protsenti rahandusministeeriumi prognoositavast keskmisest palgast 2023. aastal. Ametiühingute keskliidu juhi…