Välislähetuste korrektne arvestus on oluline nii tööandjale kui ka töötajale. Raamatupidaja roll välislähetuse päevaraha arvestamisel on tagada, et hüvitised oleksid makstud seaduse alusel ning maksuvabalt.
Mis on välislähetuse päevaraha?
Välislähetuse päevaraha on töötajale makstav hüvitis, mille eesmärk on katta välisriigis viibimisega seotud suurenenud elamiskulud. Päevaraha maksmine ei ole kohustuslik, kuid selle maksmisel tuleb järgida tulumaksuseaduses sätestatud piirmäärasid.
Välislähetuse päevaraha alammäär 2026. aastal
Välislähetuse päevaraha alammäär on 40 eurot päevas.
See on summa, mida kasutatakse arvestusliku miinimumina ning millele tuginevad maksuvabastuse piirid.
Maksuvaba välislähetuse päevaraha
Tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1 kohaselt ei kuulu maksustamisele välislähetuse päevaraha järgmistes määrades:
-
kuni 75 eurot päevas välislähetuse esimese 15 päeva kohta;
-
maksimaalselt 15 päeva kalendrikuus;
-
40 eurot päevas iga järgneva välislähetuse päeva eest.
Kui tööandja maksab päevaraha nendest piirmääradest rohkem, loetakse ületav osa maksustatavaks tuluks.
Mida peab raamatupidaja välislähetuse puhul jälgima?
Professionaalne raamatupidaja kontrollib välislähetuse puhul eelkõige:
-
lähetuse korrektset vormistamist (käskkiri);
-
lähetuse kestust ja päevade arvu kalendrikuus;
-
makstud päevaraha vastavust maksuvabadele piirmääradele;
-
korrektset kajastamist palga- ja maksuarvestuses.
Vead välislähetuse päevaraha arvestamisel võivad kaasa tuua täiendava tulumaksu- ja sotsiaalmaksukohustuse.
Miks konsulteerida raamatupidajaga?
Välislähetuste maksuarvestus võib olla keeruline, eriti kui:
-
töötaja viibib välislähetuses pikemat aega;
-
välislähetusi on mitu ühes kalendrikuus;
-
ettevõttel on sagedased välislähetused eri riikidesse.
Kogenud raamatupidaja aitab vältida maksuvigu, planeerida kulusid ning tagada vastavuse kehtivale seadusandlusele.