
Tervise edendamise kulud ja maksusoodustus Eestis – mida peab ettevõtja teadma?
Eestis kehtib tööandjatele maksusoodustus tervise edendamise ja spordikulude katmiseks, mis võimaldab toetada töötajate tervist ilma täiendava maksuriskita. Tegemist on praktikas väga levinud erisoodustuse vormiga, mille korrektne arvestus ja kajastamine on raamatupidamises äärmiselt oluline.
Mis on tervise edendamise kulud?
Tervise edendamise kulud on kulutused, mida tööandja teeb töötaja tervise hoidmiseks või parandamiseks ning mis on tulumaksu- ja sotsiaalmaksuvabad kuni seaduses sätestatud piirmäärani.
Tulumaksuseaduse alusel loetakse maksusoodustusega kaetavateks kuludeks muu hulgas:
-
osalemistasud rahvaspordiüritustel;
-
spordirajatiste, spordiklubide või liikumis- ja treeningkeskuste kasutamisega seotud kulud;
-
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiskulud;
-
tervishoiuteenused (nt hambaravi, taastusravi, füsioteraapia, logopeed, psühholoog, toitumisnõustamine), kui teenust osutab vastava tegevusloaga spetsialist;
-
vabatahtliku ravikindlustuse maksed.
Maksuvaba piirmäär
Tööandja võib hüvitada tervise edendamise ja spordikulusid kuni 400 eurot töötaja kohta kalendriaastas ilma, et tekiks erisoodustuse maksukohustust.
Oluline on teada:
-
400 euro piir sisaldab käibemaksu;
-
sisendkäibemaksu nendelt kuludelt maha arvata ei saa;
-
piirmäär kehtib iga töötaja kohta eraldi;
-
kui töötajal on mitu tööandjat, võib iga tööandja rakendada 400 euro piirmäära eraldi.
Millised kulud ei ole maksusoodustusega kaetud?
Kõiki tervisega seotud kulusid ei saa maksuvabalt hüvitada. Maksusoodustus ei laiene näiteks järgmistele kuludele:
-
spordiriided, jalanõud ja muu varustus;
-
spordivahendite rent;
-
toitlustus, transport, parkimine, garderoob;
-
ürituste vastuvõtud või meelelahutuslikud lisateenused;
-
kulud isikutele, kes ei ole maksustamise mõttes töötajad.
Sellised kulud loetakse erisoodustuseks ning neilt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks.
Raamatupidamine ja dokumenteerimine
Ettevõttel peab olema:
-
kuludokument (arve, leping, maksekinnitus);
-
isikupõhine arvestus, kellele ja kui palju on hüvitatud;
-
järjepidev arvestuspõhimõte (kas kassapõhiselt või tekkepõhiselt).
Tervise edendamise kulude pakkumine ei pea olema kohustuslik ega võrdselt kõigile töötajatele kasutatav, kuid praktikas soovitatakse vältida põhjendamatult diskrimineerivat lähenemist.
Allikas: www.rmp.geenius.ee
