Maksumuudatustega võib kaasneda palgafondi muutus
Töösuhetes tekib sageli küsimus, kas töötasu lepitakse kokku bruto- või netosummana. Kuigi praktikas kohtab endiselt netopalga kokkuleppeid, on raamatupidamislikust ja maksunduslikust vaatenurgast kõige korrektsem ja turvalisem alati brutopalga kokkulepe. Eriti oluline muutub see olukorras, kus maksureeglid muutuvad ja mõjutavad otseselt nii töötaja netosissetulekut kui ka tööandja palgafondi.
Mida näeb ette tööõiguslik ja maksunduslik raamistik?
Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töötasu kokku leppida brutotasuna. Brutotasu on alus, millelt arvestatakse:
-
tulumaks,
-
sotsiaalmaks,
-
töötuskindlustusmaksed,
-
kogumispensioni makse (II sammas).
Kui töölepingus on kirjas netotasu või on suuliselt kokku lepitud „kätte saadav palk“, nihkub maksukoormuse risk tööandja kanda, sest maksude muutumisel tuleb netosumma säilitamiseks brutotasu ümber arvutada.
Netopalga kokkuleppe peamised riskid
Netopalga kokkulepe on riskantne mõlemale poolele:
Risk tööandjale
-
Maksumäärade või maksuvaba tulu reeglite muutumisel kasvab palgafond automaatselt.
-
Töötaja võib ühepoolselt muuta oma maksustamise eelistusi (nt II pensionisammas), mis suurendab tööandja kulu.
-
Palgakulude prognoosimine ja eelarvestamine muutub keeruliseks.
Risk töötajale
-
Tekib ebaselgus, kuidas netotasu kujuneb ja millised maksud on tegelikult tasutud.
-
Maksumuudatuste korral võivad tekkida vaidlused tööandjaga.
-
Läbipaistvus sissetuleku ja maksuarvestuse osas väheneb.
Maksumuudatused ja mõju palgaarvestusele alates 2026. aastast
Alates 1. jaanuarist 2026 jõustuvad olulised muudatused, mis mõjutavad otseselt palgaarvestust:
-
Maksuvaba tulu on kuni 8 400 eurot aastas, kuid maksimaalselt 700 eurot kuus.
-
Töötajal on õigus valida II pensionisamba makse määr: 0%, 2%, 4% või 6%.
-
Tulumaksumäär jääb 22% juurde, kuna kavandatud tõus tühistati.
Need muudatused tähendavad, et netopalk võib muutuda ka siis, kui brutopalk jääb samaks. Kui tööleping on sõlmitud netotasule, peab tööandja enne muudatuste jõustumist hindama, kes katab palgafondi kasvu.
Miks on brutopalk raamatupidamislikult korrektne valik?
Brutopalga kokkulepe:
-
tagab vastavuse töö- ja maksuseadustele,
-
võimaldab läbipaistvat ja kontrollitavat palgaarvestust,
-
vähendab vaidluste ja ootamatute kulude riski,
-
lihtsustab raamatupidamist ja maksudeklaratsioonide esitamist.
Raamatupidamise seisukohast on brutopalk selge ja stabiilne arvestusbaas, millelt kõik maksud ja kinnipidamised korrektselt arvutatakse.
Kokkuvõte ettevõtjale
Kui ettevõttes on kasutusel netopalga kokkulepped, tuleks need enne maksureeglite muutumist:
-
üle vaadata,
-
hinnata palgafondi mõju,
-
vajadusel viia lepingud vastavusse brutopalga põhimõttega.
👉 DMraamatupidaja aitab hinnata palgakulude muutust, korrastada töölepingud ning tagada, et palga- ja maksuarvestus vastaks kehtivatele nõuetele ka pärast maksumuudatusi.